Kanuumatk on palju lihtsam ettevõtmine, kui sõna „matk” esialgu kõlada võib. Sa ei pea olema kogenud aerutaja ega tegema enne jõele minekut trenni. Tavaliselt algab kõik kaldal: räägime läbi põhilised võtted, paneme päästevestid selga, jagame inimesed kanuudesse ja siis lähebki sõit lahti.
Viikingmatkade puhul toimub tavapärane kanuumatk eelkõige Keila jõel Harjumaal. See on praktiline valik neile, kes otsivad looduses tegevust Tallinna lähedal, aga ei taha selleks teise Eesti otsa sõita.
Mis asi on kanuumatk päriselt?
Kõige lihtsamalt öeldes on kanuumatk jõel liikumine kanuuga. Päris elu ei näe tavaliselt välja nii, et terve grupp aerutab mitu tundi hambad ristis finiši poole.
Alguses õpitakse kanuud tunnetama. Mõne aja pärast saad aru, kuidas paat otse liigub, kuidas pöörata ja kuidas kaaslasega aerutamist jagada. Üks teeb natuke rohkem tööd ees, teine juhib tagant ning üsna kiiresti hakkab asi loomulikumalt minema.
Tempo sõltub grupist. Mõni seltskond tahab rahulikult kulgeda ja juttu ajada. Mõni avastab esimese kümne minutiga, et kõrvalkanuust tuleb kindlasti enne järgmist kurvi mööda saada.
Kuidas kanuumatk algab?
Enne vee peale minekut käime läbi kõige olulisema: kuidas kanuusse istuda, kuidas aeru kasutada, kuidas pöörata ning mida teha siis, kui paat ei lähe päris sinna, kuhu sina plaanisid.
See viimane juhtub peaaegu kõigil.
Kanuu ei vaja keerulist tehnikat, kuid kahekesi ühes paadis liikudes aitab palju see, kui mõlemad teavad põhilisi võtteid. Esimesed minutid ongi harjumiseks.
Videost näeb, kuidas grupp päriselt jõel liigub: kanuud kulgevad koos, aga iga paatkond leiab oma tempo.
Mis juhtub siis, kui kanuu lõpuks veele saab?
Tavaliselt läheb esimene tähelepanu sellele, kuidas kanuu otse liikuma saada. Mõne minuti pärast muutub liikumine loomulikumaks ja siis hakkab ümbritsevat ka rohkem märkama.
Keila jõel liigub grupp mööda jõge, mitte kinnisel tiigil edasi-tagasi. See teeb kanuumatkast päris retke: maastik muutub ja järgmine jõelõik ei ole täpselt samasugune nagu eelmine.
Grupid ei pea liikuma sekundipealt ühes rivis. Kes liigub kiiremini, on natuke eespool, teised tulevad oma tempos järgi. Oluline on, et matk oleks grupile jõukohane, mitte aerutamise eksam.
Kas kanuumatkal peab kogu aeg kõvasti aerutama?
Ei pea. Jõevool teeb osa tööst ise. Aerutamist on vaja eelkõige liikumise, suuna hoidmise ja kurvide jaoks, kuid tavapärane kanuumatk ei tähenda tundide kaupa maksimaalse jõuga vehkimist.
Kui sul pole kunagi varem aer käes olnud, tasub lugeda ka meie juhendit kanuumatk algajale. Seal räägime täpsemalt esimesest korrast ja sellest, mida algajal enne jõele minekut teada tasub.
Kellele kanuumatk sobib?
Kanuumatk sobib väga erinevatele seltskondadele: sõpruskondadele, peredele, ettevõtete tiimidele ja inimestele, kes istuvad kanuusse täiesti esimest korda.
Kõige tähtsam ei ole varasem kogemus, vaid see, et valitud marsruut ja tingimused sobiksid konkreetsele grupile.
Keila jõgi on Viikingmatkade põhimarsruut ning üldiselt kättesaadavam ja laiemale sihtgrupile sobivam valik, kui olud sobivad. Vääna jõgi on teistsugune: kitsam, tehnilisem ja nõuab rohkem manööverdamist. Madala veega ei pruugi Vääna jõgi olla läbitav ning seda käsitleme pigem erilahendusena.
Mida enne jõele minekut teada?
Kõige rohkem mõjutavad kanuumatka ilm, veeolud ja riietus.
- Riietu vastavalt ilmale ja aktiivsele liikumisele.
- Arvesta, et jalanõud võivad märjaks saada.
- Telefon ja muu niiskust kartav kraam tasub veekindlalt pakkida.
- Soojema ilmaga võta joogivesi kaasa.
- Jahedama ilmaga on mõistlik võtta kaasa lisakiht.
Veeolud muutuvad aasta jooksul ning sellepärast ei tasu eeldada, et jõgi on igal nädalal täpselt samasugune.
Ohutuse kohta saad pikemalt lugeda artiklist kas kanuumatk on ohtlik?.
Kanuumatk Tallinna lähedal – miks Keila jõgi?
Üks põhjus on lihtsalt praktiline. Kui otsid looduses tegevust, aga ei taha Tallinnast kaugele sõita, on Harjumaa jõed loogiline valik.
Keila jõgi sobib Viikingmatkade tavapäraseks marsruudiks nii esimest korda tulijatele kui ka gruppidele, kes tahavad koos midagi aktiivset teha, kui ilm ja veeolud on selleks sobivad.
Kui just Tallinna-lähedane asukoht on sinu jaoks oluline, vaata ka meie põhjalikumat ülevaadet kanuumatk Tallinna lähedal.
Kas kanuumatk tähendab ainult sportimist?
Ei. See on üks põhjuseid, miks kanuumatk töötab hästi ka sõpruskondade ja ettevõtete puhul.
Sa liigud, aga samal ajal saab rääkida. Mõnes kohas tuleb natuke rohkem aerutada, teises kohas saab rahulikumalt kulgeda. Vahepeal läheb kellelgi kurv natuke pikaks ja teistel on jälle põhjust kommenteerida.
Just see teebki kanuumatka tavalisest jalutuskäigust või ühise laua taga istumisest erinevaks.
Tule kanuutama
Kui tahad ise järele proovida, vaata meie kanuumatkasid. Sealt saad ülevaate Viikingmatkade kanuumatkadest ning saad valida oma seltskonnale sobiva lahenduse.
Kui sa pole varem kanuus käinud, ei ole sellest midagi. Põhilised võtted saab enne vee peale minekut läbi rääkida ja ülejäänu tuleb harjutades.
Korduma kippuvad küsimused kanuumatka kohta
Kas kanuumatkale saab tulla täiesti algajana?
Jah. Varasem kanuusõidu kogemus ei ole tavapärasele matkale tulemiseks vajalik. Enne vee peale minekut räägitakse läbi põhilised aerutamis- ja juhtimisvõtted.
Kas kanuumatk on füüsiliselt raske?
See sõltub marsruudist, ilmast, veeoludest ja grupi tempost. Tavapärane jõematk ei tähenda siiski seda, et kogu tee tuleb maksimaalse jõuga aerutada.
Kas kanuuga sõidetakse üksi või kahekesi?
Kanuus liigutakse tavaliselt koos kaaslasega ning aerutamisel tehakse koostööd. Täpne paigutus sõltub kasutatavast kanuust ja grupist.
Mida kanuumatkale selga panna?
Riietus peaks sobima ilma ja aktiivse liikumisega. Jalanõude puhul tasub arvestada, et need võivad märjaks saada. Jahedama ilmaga on mõistlik võtta kaasa lisakiht.
Kas Tallinnast peab kanuumatkale kaugele sõitma?
Ei pea. Viikingmatkad korraldab kanuumatku Harjumaal ning Keila jõgi võimaldab jõele pääseda Tallinna lähedal.
Kas Keila ja Vääna jõgi on sarnased?
Ei. Keila jõgi on Viikingmatkade põhimarsruut ja üldiselt kättesaadavam. Vääna jõgi on kitsam ja tehnilisem, seal on rohkem manööverdamist ning madala veega ei pruugi jõgi olla läbitav.